Rehetrummi Pesapaik
Talu hooned
Suitsusaun
Telkimine/Peotelk
Suur taluõu/territoorium
Matkamine
Aktiivsed tegevused
Toitlustamine
Hinnad
Ümbruskond
» Rand
Asukoht
Galerii
Koostööpartnerid
Vana talukultuur
Uudised
Ilm Eestis
Kontakt

Traadita interneti leviala
Area of Wireless Internet
 
Ümbruskond

Ümbruskaudne loodus
 
Rehetrummi Pesapaik asub Nõva vallas Läänemaal. Talu paikneb Nõva maastiku- ja looduskaitseal ,läheduses asuvad Suursoo maastikukaitseala ja Leidissoo looduskaitseala, puutumata nõmmed ja rabad, haruldased luitemännikud, laulva liivaga mererand, rändrahnud, kaunid järved, rändavad jõesuud.

Selle Eesti loodepoolsema maanurga ümberkaudsed metsad ja matkarajad pakuvad spordihuvilistele või niisama loodusnautijatele hulganisti tegevust ja ruumi. Jalutuskäike ja matku saab teha kohalikel metsaradadel kui ka piki rannajoont. Rannaala ääristavad imeilusad männimetsad, kus metsaalust maapinda katavad samblikud, pohl, mustikas ja kanarbik.
 
Nõva maastikukaitseala
 
Nõva maastikukaitseala asub Läänemaa põhjaosas ja Harjumaa lääneosas, Noarootsi, Nõva ja Padise valdade territooriumil. Puhkeala kulgeb mööda kilomeetrilaiust rannaäärset riba. Keibu lahe ranniku ja Läänemaa Suursoo vaheline ala ulatub kuni 10 km kaugusele sisemaale kaunite Veskijärve ja Tänavjärve kallastele. Suur osa puhkealast asub Nõva ja Läänemaa Suursoo maastikukaitsealadel. Siin paiknevad omapärased rannamaastikud ja taimekooslused.
Levinud on liivikud ja nõmmed, luitemännikud, pohla- ja kanarbikumännikud , rabastunud metsad, madalsood, soostunud niidud. Piki randa kohtad luiteid ja isegi 10 m kõrgust rannavalli.

Suursoo maastikukaitseala

Veidi üle poole umbes 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab maastikukaitseala. Läänemaa erinevatel arengustaadiumidel on siin kujunenud Eestis ainulaadne maastik: sood vahelduvad  nõmme- ja rabamaastikega. Loodusmaastikku ilmestavad jäänukjärved Tänavjärv ja Veskijärv ning soomaastikku läbiv Vihterpalu jõgi. Läänemaa Suursoos on esindatud soomastike 3 põhitüüpi: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. See kant on pikka aega inmtegevusest puutumata olnud. Kohata võib karu, hunti ja ilvest. Levinumatest loomaliikidest võib kohata põtra, rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull, teder, sookurg, põldrüüt, tikutaja. Haruldastest taimedest kasvab siin nõmmluga, rabaluga, madal luga, koldjas selaginell, tume nokkhein.



 
Leidissoo looduskaitseala
 
Leidissoo kaitseala jääb 3 valla piiridesse - Noarootsi, Oru ja Nõva valla aladele. Kaitsealal paiknevad Sendri soo ja Leidissoo raba. Need on lagedamadalsood koos oma haruldaste liikidega.
 
Liivane rand – Peraküla õpperada 
 

on pikkusega 4 km ja läbitav kuiva jalaga. Rada saab alguse Liivane rannast, läbib erinevaid maastikutüüpe, möödub Toatse ja Allikajärvest ning pöördub ringiga uuesti Liivane randa. Kes Liivane randa tagasi tulla ei soovi, võib retke lõpetada hoopis Peraküla minimalistlikus külamuuseumis.

 
Lindude vaatluspaigad
 
Põõsapea neem
Põõsaspea neeme otsast kulgeb lindude rännutee - üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel, kus on nähtud haruldusi nagu kirjurahku, krüüsleid, alke, änne. Siitkaudu lendavad miljonid veelinnud - kaurid, aulid, lagled, sõtkad, vaerad ning hahad - arktilistele pesitsusaladele ja tagasi.

Uusjõe roostik
Teine lindude vaatluspaiku asub Uusjõe roostunud suudmes. Kõrgete liivakallastega ja roostuva nn. ,,liikuva” suudmeosaga Uuejõgi saab alguse Peraküla roostikust. Roostiku serva on püstitatud vaatlustorn, kust võib imetleda kinnikasvanud Flyvae järve tiivulisi asukaid.
 
Kohalik rannajoon
 
Nõva kandi haruldus ja tõmme on tema kaunis üle 10 km pikkune liivarand.
Nõva ranniku
lahed on nagu näitlikud õppevahendid, mis selgitavad Põhja- Läänemaa sisemaal asuvate rannavallide teket. Meri on kujundanud pangaste vahele kaarekujulised rannad ja luited ja aluspõhja settekivimid paljanduvad nii Põõsapea neemel kui ka Rannaküla Toomaninal. Selliste paikade kohanimed on sageli -pea või -nina lõpulised, näiteks Põõsaspea, Pullapää, Toomanina, Ristnina. Spithami/Spithamn küla lähistel paljanduvad keskordoviitsiumi Jõhvi lademe savikad lubjakivid.  Põõsaspea neemest kirdesse jääb rannaastang, kus paljandub kuni 2 m paksuselt lubjakivi. Paljandi teevad ainulaadseks paes leiduvad kaltsedoonimugulad ehk kivistunud käsnad, mille seest on leitud ka väikesi ametüste. Põõsaspea neem on Eesti mandriosa loodepoolseim tipp. Põõsapea rannas on rohkesti neugrundbretša kivimeid. Kes veel ei tea- siis Põõsaspea ja Hanko neeme ühendav tinglik joon eraldab Soome lahte Läänemerest.

Liivane rand

Rehetrummi Pesapaigale lähim rand on Liivane rand ehk Peraküla rand. Mereni on jalgsi, rattaga või autoga 5 km. Tee Liivane ranna poole viib läbi Peraküla. See on imeilus lõunamaarandu meenutav liivane rand, mis on kuulus kui "laulvate liivade" rand. Tõepoolest liiv laulab jalgade all. Erilist naudingut pakub Liivane rand ujujale, sest nagu ookeaniski muutub vesi juba 5-10 meetri järel sügavaks. Vesi on üldjuhul suveperioodil soe. Mõnusate lainete tõttu on Liivane rand tuntud iga aastaste surfilaagrite poolest. Sul on võimalus ujuda, surfata, jalutada, nautida lihtsalt ranna- ja veemõnusid ja kauneid päikeseloojanguid. Rannas on mitmeid piknikukohti. Randa ääristavad rohked männimetsad. Mereääres on palju luiteid ja liivikuid.

"Laulvad liivad"
Liivane rand teeb häält, kui sellel liikuda. Teadlased väidavad, et kui liivatera hõõruda vastu teist liivatera mingi kindla nurga all, tekib muusika; just nagu viiulil tekib heli, kui poogen õigesti asetada. Viimase poole sajandi jooksul aga on palju rannad maailmas kaotanud lauluhääle suure saastatuse tõttu.

Rannaluited ja jõed- ojad

Nõva kanti ilmestavate  rannavallide vahelistes madalamates osades leidub soosiile ja väikesi jäänukjärvi. Siinse maastiku muudavad võluvaks luidetepealsed männikud ja luiteseljandikesse kanjonilaadseid orge uuristanud käänulised jõed-ojad. Siin on tavaline, et ojade suue muudab oma asukohta, varisenud liivaga sulgunud veevool leiab pea igal kevadel uue, läbi luidete väänleva sängi. Ilmselt sellistest luidetesse uhutud jõesängidest- nõvadest - on kogu piirkond oma nime saanud. Eriti kaunid luiteväljad asuvad Veskijärvest põhja pool, järve ja Keibu lahe vahelisel alal. Veel 30 aastat tagasi olid nad kanarbikuga kaetud, tänaseks on luiteväli noore männikuga kaetud. Nõva suurjärved- Veskijärv, Tänavjärv ja Hindaste järv on Loode- eesti suurimad järved.
 
Järved
 

Allikajärve puhkamiskoht
Allikajärv paikneb Liivase ranna ja Peraküla küla vahel ja on populaarne puhkamiskoht. Allikajärv on liivase põhjaga ja pruuni soojase veega rabajärv. Siin on paadisild. Järvel võib kohata ujumas majesteetlikku luigeperekonda või näha rikkalikult õitsemas vesiroose. Siinsetele maastikele on oma jälje jätnud militaarrajatised. Neist vanim ja tehnikaajaloo vaatevinklist olulisim asus Peraküla lähistel. 1914. a. rajati siin tsaariarmee tarbeks raadiotelegraafi jaam. Kunagist sõjaväerajatist meenutab vana munakivitee ja Allikajärve teine nimi- Tantsujärv. Nimi pärinevat venekeelsest sõnast stantsija (jaam).

Veskijärve piknikukoht
Veskijärv asub Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal. Umbes 3 m sügavune Veskijärv eraldus merest ligi 4500 aastat tagsi. Ümber Veskijärve kulgeb autoga sõidetav tee. Ettevaatust lõkke tegemisel, rabajärve kaldad on tuleohtlikud. Suurepärase elamuse saab matkates üle valgete liivamägede Veskijärve poolsaare tippu. Veskijärve keskmine sügavus on vaid 3m ja suvel on vesi mõnusalt soe.

Tänavjärve lõkkekohad
Tänavjärv asub Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal. Juurdepääs on parem Harjumaapoolselt küljelt. Ettevaatust lõkke tegemisel, rabajärve kaldad on tuleohtlikud. Paikkond on korduvalt tule läbi kannatada saanud. Suured põlengualad asuvad Tänavjärve lähedal tee ääres. Tänavjärv on kesk sood ja raba asuv liivakallastega järv, kus kasvab reostustundlik, haruldaseks jäänud vesilobeelia. Ka elutsevad siin hüüp, täpikhuik, sookurg, roo-loorkurg.

Rändavad jõesuud
Kiviviske kaugusel merest upub taimestiku lopsakusse peegelsile rannajärv - Lepaauk olles alguseks veel ühele kummaliste kommetega jõesuudmele. Lepajõe suue mattub tormidega liivavalli taha ja jõgi peab iga kord uut väljapääsu otsima.

 
Seene- ja marjametsad
 
Seene- ja marjarikkad metsad pakuvad tegevust seene- ja marjulistele. Ümbryskonna metsades kasvab mustikas. Rannaküla, Peraküla ja Uuejõe piirkonnas on rannavallide vahele tekkinud omapärased sood, kus kasvab kasvab tarnasid, harvem pilliroogu, loigumätastel jõhvikaid.
 
Kohalikud vaatamisväärsused
 

Nõva mõis (Newe)
Nõva põhikool

Esimesest korda on Nõva (Neyve) mainitud 1402. aastal.  Nõva mõisa (Newe) kohta on teateid aastast 1559.
 
Nõva piirkond kuulus 14. sajandil Lihula nunnakloostrile ja 1402. aastal sai vahetuse kaudu Padise kloostri omandiks. 16. sajandil 1653.a. pärast kloostrimaade ilmalikustamist läks Nõva eravaldusse. 1653.a. arvati seni Läänemaa koosseisus olnud Nõva mõis Harjumaa Risti kihelkonda. Tänapäevase jaotuse järgi on Nõva taas Läänemaa osa.

Rootsi ajal oli mõisal palju erinevaid omanikke. Pärast Põhjasõda oli Nõva sajandite vältel Mohrenschildide valduses. 1833.a. ostis selle Carl Ernst von Franza tütardelt vabaproua Charlotte von Ungern-Sternberg, vabahärra Constantin von Ungern- Sternbergi (1779-1836) abikaasa. Constantinile kuulus eri aegadel üksteist mõisat. Viis aastat hiljem panditi mõis Eduard Ungern-Sternbergile (1782-1861), kelle oma oli ka Kõrgessaare mõis Hiiumaal. Ta oli Inglismaal naitunud Maria Stella Petronella Chiappiniga (1773-1843), kes oli väidetavalt Orleans`i hertsogi Philippe Egalite ja Louise de Bourboni tütar. Erukaardiväeleitnant parun Eduard Ungern-Sternberg päästis Hiiumaa rannikul merehädast kuusteist inglise madrust. Selle eest sai ta Inglise kuningalt George IV`lt tänutäheks briljantide ja kuninga portreega kaunistatud tubakatoosi. Mõisa päris nende ainus poeg vabahärra Edward (Ned) von Ungern-Sternberg (1811-1842), Grodno husaarirügemendi leitnant. Järgmine mõisa omanik oli tema teine tütar Josephine (1839-1917), kes oli esimest korda abielus parun Johannes Ungern Sternbergiga suguvõsa Purdi harust ja teist korda Valerio von Baggehufwudtiga. Pärast teisest abikaasast lahutamist elas ta Nõval. Enne maareformi päris mõisa temalt poeg Eduard (Ned) von Baggehufwudt.

Ungern-Sternbergide ajal 1830-1950 sai lõpliku kuju mõisa härrastemaja- pikk ühekorruseline, lameda katusega klassitsistlik puithoone. Alates 1920. aastast tegutses seal kohalik algkool. Hoone oli majavammist kahjustatud ja ajaloolise ehitise asemele ehitati 2002. aastal uus koolimaja, mis oma kujult jäljendab endist mõisahäärberit.

Rahvaluulekogudes on olemas siitkandi mõnusad murdekeelsed pajatused:
Nõva mõisaga seotud lugudes on läbivaks tegelaseks "tige härra", kelle nime ei ole tekstides mainitud. Oli see keegi Ungern- Sternberg või hoopis mõni Mohrenschildt? Rahval on meeles siiski hilisemad mõisnikud. Räägitakse ka iseäralikust "sigade poomisest", mille tõttu mõisnikul tuli kohtuteed käia.

Peraküla küla
Rehetrummi Pesapaigast on Perakülani umbes 3-4 km. See on on Nõva valla väiksemaid külasid, kus toimub mitmeid huvitavaid ettevõtmisi ja mis on kujunenud omaette populaarseks kultuurikeskuseks. Igal aastal augustikuu esimesel laupäeval toimub Perakülas simman, korraldatakse suvelaagreid, tegutseb kohalik teatritrupp. Seal asub ka väike koduloomuuseum. Täpsemat infot Nõva puhkeala ja ümbritseva rikkaliku looduse kohta (puhkekohad, matkarajad, vaatamisväärsused) saab Peraküla külas asuvast infopunktist.
Ükskõik kuidas sa läbi küla ei liigu, ei jää sul tähelpanemata või tundmata läbi Peraküla Liivase ranna poole viiv munakivitee sillutis, mis ehitati eelmise sajandi alguses Tsaari- Venemaa algatusel.

Nõva Püha Oleviste Kirik

Nõva küla uhkus on Nõva Püha Oleviste Kirik, mis on Eestis seni vanim pidevalt töös olnud rannakabeli tüüpi õdus puukirik. Püha Olavi nime kannavad Eestis vanimad kirikud: Oleviste kirik Tallinnas, Nõval ja Vormsis.

Nõva kiriku täpne ehitamisaasta ei ole teada. Võib isegi arvata, et oma vanusega võiks ta olla meile teadaoleva vanima puukiriku eelkäija Ruhnu saarel. Arvatakse, et Nõva kiriku ehitusaastad jäävad 18. sajandisse. Tegemist on rõhtpalkidest lihtsa ehitisega, mis on laudvoodriga kaetud. Interjöör on kaetud samuti uueaegse vineervooderduse alla. Pingistik on lihne ja tavapäraselt rannakabelitele on olemas meeste- ja naispool. Altari puunikerduste valmistajaks peetakse kohalikku mõisaprouat. Kahel pool altarit on kaarja kujuga aknad, millel on unikaalsed pärgamentpildid "Püha öö" (Correggio järgi) ja " Kristuse aukirgastumine" (Rafffaeli järgi)- arvatavasti aastast 1836. Esmapilgul mõjuvad nad ehtsate vitraazhidena. Praegune altarikujundus pärineb tundmatult kunstnikult, mis kujutab Jeesust ja Tema jüngreid. Ka kantsel on hilisemast ajast. Varamasemaks kunstiteoseks, mida kirikus näha võib on L.M. Michelsoni õlimaal "See on lõpetatud". Pildi on annetanud J. Preisberg aastal 1820.

Kirikusse on varjule toodud Eesti vanim puidust ratasrist aastast 1860. Algselt asus see kirikuaias. 16. ja 17. sajandil olid ratasristid laialtlevinud tunnismärgid talupojapere haudadel.

Kiriku orel ehitati 1885 maamees Kustav Targamaa (Tärkman) orelifirma proovitööna, kes oli asunud Nõvalt Tallinnasse elama. Peagi asutas Targamaa orelitööstuse. Sellel sammule eelnes aga nimevahetus. Nimelt ostis Targamaa enne tööstuse patendi saamist enesele 100 rubla eest saksapärase nime Gustav Terkmann, kuna eesti nimedega tol ajal patente ei antud. Arvatavasti on samast ajajärgust pärit ka altarimaali puidust pitsraam, mis olevat Nõva mõisaproua Josephine von Baggonhufwudi ema tehtud.
Gustav Terkmanni poeg  August Artur Terkmann elas ja töötas Tallinnas. Oreliehitust õppis  Terkamann oma isa, oerlimeister Gustav Terkmanni  käe all, samuti August  Lauhuffi  tehases Saksamaal. 1908 aastal sai August Artur Terkmann oma isa  orelitöökoja juhatajaks. Tema esimene iseseisev töö oli Harju- Jaani kiriku oreli ehitamine. A.A. Terkmann on ehitanud hulgaliselt oreleid Eestis,  Lätis, Venemaal ja mujal. Suurim tänini säilinud Terkmanni orel asub Tallinnas Pühavaimu kirikus.

19. sajandi 70-ndatel aastatel tegustes Nõval köster-koolmeistrina Friedrich Brandt (1830-1890). Ta on koostanud mitu populaarset laulikut, nagu "Eestimaa Õpik ehk mitmesugused aialikkud laulud", "Läne Lilleaed" jt. kokku üle 90 raamatu.

Varemalt allus Nõva kiriklikult Lääne-Nigula kogudusele, alates 1643 ühendati ta Risti kogudusega. Vahepeal kuulus Nõva kirik Ida-Harju praostkonda ning 1992. aasta sügisest kuulub taas Lääne praostkonda. Koguduse õpetaja on hetkel Kaisa Kirikal.

Legend räägib kiriku sünnist järgmist

Merehädalised olla tormisel merel hukkumise äärel ning siis kuulnud nad äkki kuke kiremist. Selle hääle peale leidnud nad ranna ning pääsenud hukust. Siis otsustanud nad Jumala tänuks kõige kõrgemale kohale kiriku püstitada  ja kuke kiituseks tema kujutise torni kinnitada. Nii sündinudki Nõva kirik. Merehädalised olnud ilmselt aga rootslased.

Põlluotsa Talumuuseum
Peraküla, 91101 Nõva vald, Lääne maakond
tel. +372 47 23 115, +372 50 84 306

Toomanina kalasadam
Toomaninal asub väike kalasadam, kus saavad randuda ka suurema süvisega jahid. Kivisel rannikul suurte rändrahnude seas leidub erilise väliskujuga tardkivimeid, mis pärit hiljuti avastatud Neugrundi meteoriidikraatri ringvallist ja mis randa kantud jääajal. Merepõhja sügavikest paiskas need välja 540 miljoni aasta eest langenud hiigelmeteoriit. Sama uhked bretšad asuvad Liivase ninal ja Põõsaspea neeme tipul.

Peraküla infopunkt
Täpsem info Nõva puhkeala ja ümbritseva rikkaliku looduse kohta (puhkekohad, matkarajad, vaatamisväärsused) saab
Peraküla külas asuvast infopunktist tel +372 508 11 80 või
Kaitsealade valitseja Läänemaa keskkonnateenistusest tel +372 47 24 720

 
NB! Oma tegevusega Rehetrummi Pespaigas palun mitte kahjustada ümbritsevat loodust ja taluhooneid!

 







































 
Külastusi alates 23. veebruar 2007